Ameerika mägedel

Mõnus-mõnus hommik! Päike säras ja olla oli nii mõnus.
Kindel plaan tänaseks – päeval naudin suusatamise MM-i, õhtupoole kokkan midagi head ja päris õhtul vaatame telekast kauneid kleite 🙂
Uurisin just telekavast kuna suusatamine hakkab, kui helises telefon. Pool kümme! Puhkepäeval! Peast käis läbi, et kes see hull küll on.. Võtsin toru ja kuulsin – sinu poes on uputus, tule kiiresti!

Mul ei ole kombeks kiirelt paanikasse minna, seega mõtlesin, et küllap üleval asuva majutuse soojaveeboiler, mis on minu poe nurgas, on jälle lekkima hakanud. Pool tundi, tõmban siuh-säuh lapiga üle ja korras. Poolel teel tööjuurde helises telefon – võta kaasa suuri kilekotte ja kõik taskulambid, mis kodus on – poes pole elektrit!
Siis tekkis juba paha mõte, et kõik on kehvemini kui ma arvasin..

Esimene pilk majale ei tõotanud midagi head – mu poe peal olevast aknast oli justkui kosk alla voolanud. Esimene sats purikaid olid olnud poole ukseni!

Läksin trepi poole ja ise mõtlesin kuidas sai vesi niimoodi ülevalt alla pressida? Kas teine korrus on vett täis?
Koridor oli nagu liuväli. Vesi oli mööda treppi alla voolanud. Vaibad olid jääs, astmed olid jääs. Läksime Lynxiga edasi oma poe ja pimeduse poole (vool oli välja lülitatud). Poe põrandal lainetas vesi. Silmad polnud veel pimedusega harjunud. Astusin vette ja sirutasin käe ette – esimesed riided, mis käe alla jäid, olid läbimärjad. Laest tilkus mulle vett pähe.
Mis siis juhtunud oli?
Naabrimees oli hommikul oma auto juurde läinud ja näinud seda jääkosega akent. Helistanud siis püsitiku omanikele, et midagi on korrast ära. Koos olid nad sisse läinud ja mis selgus – kolmanda korruse vannitoa dušš oli seina küljest ära kukkunud! Nii külma kui kuuma vee torud olid seina mineku kohalt nii läbi roostetanud, et andsid lihtsalt järgi. Ja sellele järgnesid kahest torust purskavad veejoad, otse vastu vannitoa seina ja uksest välja. Mööda seinu alla, laepaneelide peale, igast võimalikust praost kolm korrust allapoole, läbi teise korruse köögi, otse minu poodi!!!
Jumal teab kui kaua see vesi seal pursanud oli.

Aga naabrid, Tiina ja Uno, on meil surpertoredad! Kuna elekter oli väljas, siis oli kogu püstik jääkülm. Naabrimees tõi puid ja tegi sauna tule. Tassisime mu poest stange sinna, riputasime niiskeid riideid täis. Eks ole näha, kas neist saab veel asja. Kui rante sisse ei kuiva, siis saab suur ale külge riputatud ja läheb ehk kellelgi ikka vaja..
Naabrinaine aitas tassida, tõi hea taskulambi, kuivatas põrandat. Laenasid oma elektrit ja pikendusjuhet, nii et saime korrakski radika sisse lükata – natuke sooja poodi.
Suur aitäh neile mõlemale!

Meie püstiku peremees oli aga jälle täis kui tinavile. Kakerdas jalus ja korrutas, et tema ei saa aru, kuidas üks kraan saab lihtsalt maha kukkuda?! Ema seletas talle, et asjadel on jah kalduvus allpoole kukkuda, mitte õhku tõusta.. Mina olin liiga vihane, et temaga suhelda. Seni, kuni ta arvas, et nüüd oleks õige aeg kilbist vool tagasi sisse lülitada! Kogu kilp tilkus, lambikuplid olid kui veepommid, triiki vett täis. Ja tema hakkab kilbi juurde trügima! Siis ma küll käratasin talle.. Korraks isegi mõikas. Kilbi nokkimise asemel läks ta ja keeras kogu majas (4 püstikut) vee kinni.. Ja kui tekkis jama, siis uuesti lahti. Läks küttepuid juurde tooma, kadus nendega ära. Tuli tagasi, Gini purk käes ja käis koridori käntsu. No igal juhul hoolitses ta pärast kõigi eest ja muudkui hoiatas, et trepp ja koridor on jääs.

Vahepeal võtsime Lynxiga lambikupleid alla. Pikad päevavalguslambid, üks ots ettevaatlikult lahti, mina seisin pangega otsa all ja Lynx kallutas kogu vee pange. Loodetavasti ei ole need lambid omadega õhtal, sest spetsiaalsed riidepoe valgustid ei maksa just vähe..
Igast august, mis laes oli ja igast paneelivahest aina tilkus.
Saabusid mingid mehed miski vettimava tolmuimejaga. Tassisid selle trepist üles teisele korrusele, jätsid kööki ja kadusid minema. Püstiku perenaine ütles, et koristaja tuleb Tallinnast alles õhtul, et seni ei saagi midagi teha..??? Mis tähendas seda, et me kolmekesi – mina, Lynx ja mu ema – kuivatasime ka teist korrust, et mulle alla nii palju vett ei voolaks. Meie müüjanna oli ka igati abiks.

Lõpuks hakkas asi “ilmet” võtma. St. et kogu pood sai kolitud majutuse eesruumi, märjad asjad kotti ja hiljem koju, niisked sauna ette kuivama, kuivad stangede ja toolide peale laiali. Käsitöölise õnn – lõngariiulid olid kõik sellises kohas, et lõngadega ei juhtunud midagi 😀 Aga tühjaks tõstsime nad ikkagi, sest praeguse aja riiulid on ju tehtud mitte puidust, vaid saepurust ja see vajas kuivatamist.

Olime alustanud kell 10 ja lõpetasime kell kaks.
Kuna täna oli ikkagi Vabariigi Aastapäev ja pidu, siis oli meie venelannast müüjanna võtnud kaasa igasugu häid sööke. Mainigem kasvõi marineeritud riisikaid!  Emalgi oli ühtteist kaasas, poest tõime astelpaju likööri, et end soojendada ja lõdvaks lasta, ning pidasime pisikese peo.

Kuna ma olin hommikul tööteed alustades arvanud, et sest saab üks pooletunnine sutsakas, siis võtsin fotoka kaasa, et hiljem linnapeal lippe ja jääfestivali pildistada. Sest ideest ei tulnud muidugi midagi välja. Aga pidu meil oli!

Peale pidu kohmisime kõik asjad kokku, toppisime endid taksosse ja sõitsime koju. Lena tuli meiega kaasa, et Pets üle vaadata 🙂 Nad ei olnud ju juba 3 kuud kohtunud! Taaskohtumine oli armas 🙂 Pets tundis Lena ära ja näitas ennast igati heast küljest. St. jättis sedakorda küünekad (loe: küüned väljas käpaga äsamise) ära.
Vaatasime telekat, tarbisime ohtralt kohvi ja teed, ajasime juttu vene-eesti segakeeles ja imetlesime kõik koos Petsi demonstratsioonesinemist.
Ühel hetkel meenus mulle, et pidin ju täna pidusööki tegema! Kooki ja puha.. Kiirelt kööki, kook vormi ja ahju, juurikad keema, kartulid viiludeks, suituskana kondituks ja lõpuks oli meil kahe tunni pärast laual kartulivorm ja toorjuustu-kohupiima kook. Täpselt kaunite kleitide näitamise ajaks 🙂


Sööma asudes ja telekat vaadates tundus see päev nii uskumatu.. Polekski nagu olnud üks päev! Hommik oli kui eelmisel aastal ja praegu on selline tunne, et sestsamast eelmisest aastast saadik on üleval oldud – külm ja märg ja emotsioonid tegid oma töö.

Homme ootavad külmas majas tõenäoliselt laest alla vaatavad jääpurikad.
Aga vaatame asja positiivsest küljest – minu pood saab taaskord tõelise suurpuhastuse!

Üks mõte, mis mul eile õhtul läbi pea käis (siis kui kõik veel korras oli) – tahaks, et tuleks vaba nädal! Saaks mõnuga suusatamise MM-i vaadata.
Mõttel on vist suur jõud, sest enne kui lagi kuivanud ja majas elekter sees, ei tule mul ühtegi tööpäeva. Kuivõrd mõnus see “puhuks” olema saab, on iseasi..
Täna sai Peeter Kümmel sprindis kuuenda ja Petter Northug teise koha 🙂

Advertisements

6 thoughts on “Ameerika mägedel

  1. No oli teil alles päev… Ekstreemne, aga ega midagi muuta ka ei saa. Aga see mõte, et tahad vaba nädalat… mõttejõud pidi üks tugevamaid liikumapanevamaid jõudusid olema. Igatahes jõudu teile ja positiivset suhtumist.

  2. Ütleksin, et “tean, mida sa tunned”…aastaid tagasi pidasime ka väikest poodi ja elasime üle kaks sellist uputust. Kole oli…palju rikutud kaupa ja hullult osa kauba kuivatamist. Veeuputus pole õnneks nii jube kui tulekahju…ja pärast väikest puhkust saad kindlasti kõik jälle korda! Jõudu ja edu!

  3. Jube lugu! Hoian pöialt, et kahjud oleksid nii väikesed kui sel puhul üldse olla saab!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s