Pontšo lugu

Tere, mina olen Pontšo, vana nimega Pedro, kõige uuema nimega Pets.

See on praeguse seisuga minust parim pilt – ma ei armasta just suuri musti fotokobakaid! Miks kõik valgeid karvu täis on? Sest ma püüdsin ja tapsin just ühe põdra. Pererahvas ei rõõmustanud. Korjasid põdra ära ja viisid minema. Minu karvu täis suu üritasid ka puhtaks saada. Ürituseks see jäigi!

Mul on kirju elulugu.
Olin päris pisike kui mind koju toodi. Mängisin aknapeal lindude püüdmist ja vaatasin välja. Teisel pool teed käis palju inimesi ja oli kolm suurt ust – poed. Mina elasin oma toredas (kuigi suitsuhaisuses) kodus ja elu oli mõnus!
Kui ma suuremaks sain juhtus nii, et kui perenaine hommikul tööle läks, lasi ta mind õue ja kui õhtul töölt tuli, sain sisse. Mida aeg edasi, seda vähem ma sisse sain. Minust sai kohalik kõutside kuningas, sest ma oskasin kõige paremini kakelda! Inimesed jäid tänaval seisma ja vaatasid kui me omavahel arveid klaarisime. See oli vägev! Minuga samas majas elav halli-valgelapiline lidus ees ja mina järel. Karvatutid lendasid!

Tänaval kippus kõht tühjaks minema. Nii tegin ma tutvust nende ustega, mida ma väiksena teisel pool tänavat näinud olin. Ühest aeti mind välja, aga kahte lubati sisse. Aeti juttu ja ninaesist anti ka! Näppida mind ei tasunud, piisas söögist, polnud vaja mingit pai-pai kiisutamist!
Aegajalt üritasin koju ka sisse saada. Sain ka! Isegi süüa anti.

Mul tekkis fännklubi. Kõige kaugemad fännid olid Ameerikast! Igal hommikul ootasin kui poeperenaine tööle tuli, olin armas, keerutasin jalus ja sain süüa. Siis tegin pikema uinaku, näitasin ennast fännidele, kes tikkusid näppima (said kolakat!), võtsin ande vastu (fännid tõid vahel oma sanatooriumisöögist mulle head ja paremat. Lõhet näiteks!).
Kui saabus õhtu ja poeperenaine oma poe kinni pani, läksin õue tagasi.
Niimoodi mitu aastat. Aegajalt olin ka pikemalt kadunud. Siis tegin ümbruskonnas tiire, saabusin katkise kõrva või käpaga.

Sel sügisel oli eriti hea taplusaeg. Sain kõrvadesse mitu sakki juurde. Käpp oli nii katki, et poeperenaine tassis mu arsti juurde. Seal anti mulle unerohtu ja tehti lausa röntgen! Sain mingit rohtu. Käpp paranes.
Siis tuldi “heale” mõttele, mind ära kastreerida.. Oehhh..
Peale seda protseduuri veetsin nädalavahetuse poeperenaise kodus. Oli huvitav. Palju uut avastamist.

Tagasi oma postil olles kaklesin ikka veel (kuigi nad lootsid, et ma olen nüüd sellega lõpetanud!).

Talv. Külm ja ekstra lumine.
Päevasel ajal oli hea poes magada, aga õhtul oli sant õue minna, et magamiskohta otsida! Tihti jääti mind ööseks poodi. Sel aastal ma enam oma koju ei saanudki.. Käisin ikka akna taga vaatamas, aga seal justkui polnudki enam kedagi..

Ühel reedeõhtul toodi aga poodi kast. Mind püüti kinni ja topiti kasti. Mis sest, et ma andsin endast kõik, et seda ei juhtuks! Siis tuli jupp aega autosõitu ja ausalt – ma kartsin, et jälle on arsti juurde minek! Aga ei. Saabusime poeperenaise koju.
Esimesed tunnid veetsin kapi ja seina vahel praos. Oli vaja endaga aru pidada, mis siis nüüd saama hakkab!
Kaht selles majas elutsevat inimest olin ma juba näinud, aga üks, kõige suurem, oli üsna tundmatu.
Põhiliselt magasin. Ja sõin. Ja käisin oma liivakastis. Ja magasin jälle. Kõik imestasid, kuidas ma suudan nii palju magada! Aga elage ise tänaval ja vaadake kui kaua te magate kui teil ühel hetkel sada voodit on!

Enne Jõule sain teada, et minu perenaine – see, kes mind pisikesena endale võttis – oli sügisel ära kolinud. Hoopis teise linna. Ta isegi ei öelnud seda mulle..

Nüüd on mul uus kodu. Ma vaatan akna peal linde ja püüan kuuse otsast ehteid maha hüpata. Ma varitsen laua all, et möödujaid käpaga ergutada. Ma olen hõivanud kolmveerand diivanit ja mulle ei meeldi kui see, kes seal veel istub, ennast liigutab – sunnin ta käpaga vaikselt olema.

Hommikuti olen ma eriti hea kass, sest siis antakse ninaesist.
Päeval on veidi igav, sest siis on kõik ära. Aga ma magan selle aja põhiliselt maha. Või vaatan linde. Või mängin kuusega.. Või ronin köögilauale istuma, sest siis kui rahvas kodus, ma seda teha ei tohi.

Täna viidi see kast ära, millega mind siia toodi.
Paistab, et ma ei pea enam kuskile kolima!
*** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** *** ***

Meie perenõukogu võttis ühiselt vastu otsuse, et aitab sellele kassile neist taplusaastatest küll. Nüüd on aeg korralikuks kodukassiks hakata.
Talvel on sellega lihtne, uksed ja aknad on kinni. Mis suvel saab kui uks lahti läheb ja Pets õue pääseb – seda ei oska ma öelda.. Loodetavasti ei jookse ta ära! Aga sellepärast muretseme siis kui see aeg käes on.
Praegu on meil jälle koduloom 🙂 Mulle, koerafännile, harjumatu. Aga – mõnus on kui mõni karvane elukas kodus ringi patseerib! Küllap me taltsutame ta lõpuks ära ka 🙂

Advertisements

4 thoughts on “Pontšo lugu

  1. Palju õnne Teile uue pereliikme puhul! Ja kiisule sooja kodu leidmise puhul ka 🙂

    Mina ei ole kassi võtmist kunagi kahetsenud, kuigi see väike põrguline on enamuse mu toalilledest hävitanud ja suhteliselt hinnalise diivani ühe seljatoe nurga puiduni välja kratsinud. Vihastab küll korraks, aga see nurrulooma niiske silmavaade korvab kõik. Või väike peaga antud poks sääre või minu nina vastu 🙂

  2. Tore, et oma kodus ja ka hinges kassile koha leidsid. Minu lapsepõlvekodus oli ka kass, samuti musta värvi ja kõva kakleja. Kogu kvartali ulatuses oli ta ainuvalitseja, isegi koerad pagesid, kui ta välja ilmus. Hiljem avastati mul kassiallergija, sestpeale olen koera-inmene. Pildi peal on Pets küll väga armas.

  3. Minu jaoks on see kohutavalt kurb, et ikka ja jälle jäetakse kusagil keegi maha, koduloom… Nojah, jäetakse ju isegi inimesi, mis siis veel loomadest rääkida…. Aga mina pean oma kodulooma pereliikmeks ja sellest lähtuvalt ka hoolin ja armastan. Ja miee perel on ka kiisu, Kim. Mul on hea meel, et see must iludus teile jõudis. Küll võib mõnus olla päeval 100 voodi vahel valida ja iga päev oma inimesi näha. No vähemalt ma kujutan ette, et nii võiks üks kass mõelda.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s