Õhtud on meil mustad, mustad, mussstad!!!

Nädalavahetusel keerati kella. Nagu alati mõjub see õhtutele totaalselt hävitavalt, sest täiesti ebaloomulikul ajal käib “klõps!” ja päev on pime.
Nii ka sel aastal.
Olen mina rahulikult esmaspäeval tööl. Lähen kõrvalpoest miskit küsima ja üllatun – väljas täielik pimedus! Müüja pakib asju kokku. Kell on alles 16:40. Küsin, mis ta teeb. Tema küsib vastu, et kas ma täna koju ei tulegi? Tulen küll, aga üle tunni ju veel istuda. Nojah, alati leidub see õnnelik, kel on kell keeramata jäänud 😛

Tundub, et keegi ei julge enam pimedas ringi liikuda. Vaid mõni üksik kiirustav hing hüppas poodi sisse ja tormas siis kohe hotelli valgesse kaitsvasse rüppe.

Kojuminekuaeg.
See on esimene aasta, kui meie pärnaallee on valgustatud! St. et ei pea astudes lootma, et auk jäi jala kõrvale, vaid sa tegelikult ka näed, mis sel teel toimub. Ja tee on tõesti valge! Uskumatu, mis põlevad lambid teha võivad, eksole 😉


Terve reonoveeritud Vallikääru aasa valguspark oli sisse lülitatud. Nagu Jõulud! Valli peal kõrged lambid ja madalamad lambid, viimased mitmes kihis. Veeääres, kraavi ääres, valgustus. Üle vee, aasal – säravad lambid. Põlve kõrgusel, jalgade all, pea kohal. Igal pool kiirgab midagi. Vägev!

Jõudsime bussiga kodukülla Vana-Pärnusse.
Esiteks lülitati meil eelmisel aastal üle ühe tänavavalgustuse lambi välja. Kokkuhoid! Mõistetav.
Sel aastal on allesjäänud lampide tulukesi vist veel pole võrra vähendatud. Igal juhul saab mõne lambi puhul tema põlemisest aru alles siis kui seal all seisad. Siis tekib asfaldile rohekasudune valgem sõõrike. Tõstad pilgu – näe! Ongi lamp! Kujutan ette, et on ainult aja küsimus, kuna inimesed hakkavad jälle taskulampe kaasas kandma. Täna olime igal juhul rõõmsad, et ühel tänavaäärsel majal köögis nii hea tugev valgus on!

Nii et kokkuhoid Pärnu moodi näeb välja nii: kesklinn nagu miljon jaaniussi ja äärelinn nagu mutimullahunnik. Äärelinna ju turist ei satu!

Aga tegelikult ma ei virise üldse! Mulle meeldib väga-väga meie uus Vallikääru aas! Mulle meeldivad need põnevad tuled, mis on installeeritud jalutusteede keskjoonele (mul on põnev nuputada, kuidas neil teedel lund lükatakse? Lambid on otse tee keskel, u. 5cm teepinnast kõrgemal!) ja mulle meeldib kui on palju veepinnal peegelduvaid tulukesi. Ja mulle meeldivad pimedas uhkelt säravad Tallinna Väravad.

Ma tahaks lihtsalt oma koduteel ka rohkemale loota kui kuuvalgus ja helkurisära!

Advertisements

2 thoughts on “Õhtud on meil mustad, mustad, mussstad!!!

  1. See asi – kesklinn tuledesäras ja äärelinn mutimullahunnik – on vist kõigi linnade, väikeste ja suurte ja keskmiste, viga. Ma proovin pimedas väljas väga vähe käia – on tervislikum, aga samas ka nagu loteriivõit, kui ilma ühegi apsakata koju jõuad. Õnnelikku kojujõudmist sullegi, igaks päevaks.:)

  2. Õhtud on pikad jah, tasapisi venivad muudkui pikemaks veel. Aga õnneks on piisavalt hobisid, mis sobivad ka pimedasse aega ja õnneks on olemas elekter. Elekter valgustab meie kodusid, ühiskondlikke asutusi ja asulaid. Aga…… kokkuhoid kärbib viimast tõesti eriti võimsalt. Mina elan asulas ja peale seda kui ma ühel õhtul trennist koju sammudes suutsin äärepealt välttida laupkokkupõrget tundmatu jalutajaga, kannangi ma kaasas taskulampi. Ja lapsepõlv külas tuleb meelde.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s