Sünnipäevad

Minu sünnipäev 🙂
Mulle on lapsest peale meeldinud see kuupäev: 1.11 🙂

Titepõlve sünnipäevadest ei mäleta ma suurt midagi. Õigemini mäletan kaht asja – tolleaegne sõbranna tohtis ükskord terveks nädalavahetuseks meile jääda! Ehitasime magamistoast endile koopa, elasime seal, sõime seal, kiikusime suure punase kiiktooliga nii, et lendasime sellega ülepeakaela ja suure kolakaga uppi! Mõlemad saime külmad kompressid otsaette. Ja see oli nii lahe 😀
Teine asi, mida mäletan: kui tuttav tädi viis mind mänguasjapoodi ja lubas mul endal sünnipäevakingitus valida. Tolleaegsed mänguasjapoed olid sellised, et pikkade riiulite kaupa oli kas üht sorti nukku või üht sorti karvast looma. Mäletan, et valisin meie praeguse ajal Lottele väga sarnase koeratüdruku. Tädi oli kergelt šokeeritud, et miks laps ilusat nukku ei võtnud? Valis sellise..?
🙂

Siis tulid kooliaja sünnipäevad.
Koolis tähistasime nii, et igale klassikaaslasele sai komme jagatud. Alguses tuli öelda, mitu sorti on ja siis igaüks võttis kotist ühe kommi igast sordist. Pinginaaber ja õpetaja aitasid. Ja siis laulsid kõik sünnipäevalaulu.
Palju põnevam osa oli sünnipäevakutsed ja nende ümber tekkinud sagimine. Kes keda kutsub, kes kutsumata jäetakse. Mäletan, kuidas klassiõed soovitasid mul üht tüdrukut kindlasti kutsuda, sest siis kutsub tema mind ka! Aga tema isa töötas tolleaegses linnavalitsuses ja tema sünnipäeval sai alati Fantat ja viinereid! 😀 Ma siiski ei kutsusnud seda tüdrukut.

Sünnipäevalaud – morss ja kartulisalat! Need olid peamised ja kõige tähtsamad asjad, mis ei tohtinud kunagi kellegi laualt puududa! Meil on siiani tolleaegne käibesõna: külalistemorss. See oli selline morss, millel ei olnud tükke sees. Moositükke. See oli puhtast mahlast tehtud morss, ilus punane ja läbipaistev. Jumaliku maitsega!

Kui sõbrannad kohale jõudsid, siis sõime ja edasi mängima! Moedemonstratsioonid, peitus nii toas kui õues ja eriti salajane vaimude väljakutsumine! Vanemad ei lubanud seda teha, aga ikka me leidsime võimaluse. See oli nii põnev ja natuke õudne ka kui taldrik hoolega joonistatud laual liikuma hakkas ja vaim meie küsimustele vastas. Ja siis läks tüliks, et keegi liigutas ise taldrikut. Aknal olid kardinad ees, küünlad põlesid, meie kõik põnevil ümber taldriku. Ja tavaliselt juhtus alati nii, et ema või isa tegi toaukse lahti sekund enne seda kui Suur Vaim ennast meile näidanud oleks! Aga kui pikalt sellest hiljem rääkida sai 🙂

Ülikooli ajal saime parimate sõbrannadega kokku, jõime veini, maalisime üksteisele nägusid pähe ja klatšisime kõiki! Mäletan, et käisime ühel sünnipäeval Tartus Titanicu filmi vaatamas. Lahistasime koos nutta (koos terve saalitäie inimestega) ja hiljem kulus rohkem veini kui muidu. Nii ilus armastus! Seda ilusam, et oli nii kurb..
🙂

Nüüd ei ole ma enam aastaid sünnipäeva suurelt pidanud. Lihtsalt nii hea on kodus oma perega veidi pidulikumalt istuda, jutustada. Soe ja mõnus.
Mul on kindel plaan, et kunagi veedan ma oma sünnipäeva Šotimaal Kintyre majaka juures, kunagi mõnes koduses rabas matkates. Siiani pole sel ajal eriti liikuma saanud – Lynxi töögraafik ei võimalda asju pakkida ja minna kui tuju tuleb. Aga kunagi tulevikus kindlasti! 

Sel aastal pidasime tööjuures pisikese peo (nagu igal aastal) 🙂 Tunniks ajaks poed kinni ja õnnesoove, sööki, jooki, juttu. Hiljem kõik palju rõõmsamas tujus tööle tagasi.

Kuidas mina kingitusi teen – panen aasta jooksul igasugu väikseid vihjeid kõrvataha ja korjan need sealt õigel ajal üles. Paistab, et nüüd on teisedki hakanud sama taktikat kasutama 🙂 Seega mäletas mu perekond väga hästi ,et ma olin kunagi maininud, et ma tahaks endale läbipaistvat vihmavarju, et ma näeks, kuidas vihm sajab! Täna see soov täitus ja mul on nüüd võrratu läbipaistev ja punase äärega vihmavari. Tuleks nüüd ainult vihma! Ja kohe palju korraga. Ohh, ma juba kujutan ette, kuidas ma NÄEN, kuidas vihmapiisad taevast alla langevad ja vastu varju plärtsatavad. Muidugi oli mul kohe peas ka idee, et vaja fotokas varju alla kaasa võtta.
Ootame vihma, mis sajab mu vaba päeva ajal!

Teine vihje, mille tegemist kevadel ma vist isegi mäletan – raamat, Jamie Oliver Kodus 🙂
Ma ei ole kokasaadete fänn. Mulle käib närvidele, kuidas iga potti käes hoida oskav inimene teeb oma kokasaate. Või kokaraamatu. Aga igal pühapäeva hommikul on minu rituaal vaadata Jamie Oliveri 🙂 Tema ürdiaed on nii vinge ja tema märkmikule ajaks ma kohe oma näpud taha kui ainult saaks! Aegajalt ma mõtlen, kas see märkmik on reaalselt ka olemas või on see lihtsalt osa saatekujundusest. Ei ole veel välja mõelnud.
Igal juhul olen ma mitmes osas targaks saanud. Üks neist – rabarbereid ei pea kogu aeg koorima! Võib keeta ja küpsetada ka koos nahaga (koorega? Misasi sel rabarberil peal ongi..?). Ja täna ma leidsin, et seal raaamtus on need saated kõik ilusti üksteise järel kirjas, mida ma viimasel ajal vaadanud olen.
Lubasin novembrikuu jooksul perekonnale midagi sest raamatust vaaritada.

Eelmisel nädalal juhtus nii, et vaatasime õhtusöögi kõrvale traditsiooniliselt Ringvaadet ja seal rääkisid Margus Vaher, Uku Suviste ja Ott Lepland eesolevast kahest kontserdist, kus nad laulavad Tõnis Mägi laule. Kontserdid olid Tartus ja on tulemas ka Tallinnas. Räägiti ka nende endi tegemistest ja tuli välja, et Margus Vaheril on ilmunud kaks plaati. Kus maailmas mina elanud olen, et sellest ei teadnud? Seda küsisin ma kõva häälega ja mainisin juurde, et tahaks neid plaate.
Esiteks olin ma muidugi kole kurb, et Pärnus kontserti ei tule 😦 Viimasel ajal olen tähele pannud, et Pärnusse ei tule paljud huvitavad kontserdid ja sellest on paganama kahju!
Lynx tahtis mulle sünnipäevaüllatuse teha ja nädalavahetusel Tartusse sellele kontserdile viia. Aga tööaegade ja bussiaegade klapitamisel selgus, et me ei jõua õigeks ajaks kohale. Nädala sees pole lootustki Tallinna kontserdile jõuda, nii et matsin selle idee maha. Ausalt öeldes suudan ma sellised väga soovitud aga võimatuks osutuvad asjad üsna kärmelt enda jaoks ära kustutada, nii et ma ei tegelenud enam selle mõttega.

Ja täna saabus üllatus! Mis võttis mu täitsa tummaks ja mille üle ma siiani aru pean..
Lynx, kelle idee kontserdile minna läbi ei läinud, võttis kinni mu teisest mõttest, et tahaks plaate.. Pärnu on plaatide osas pommiauk. Netist tellides on saatmisaeg 10 – … päeva. Niisiis kirjutas minu agar mees Margus Vaherile 🙂 Ja ta vastas! Kirjutas ja joonistas plaatide sisse, pani need posti ja täna olid need minu laual.
Mina piilun salaja oma arvuti taga midagi uurivat meest ja kuulan plaate ja loen sealt seest pühendust ja mõtlen, et minu lähedal istub üks kohutavalt armas inimene, kel on vahel täiesti hulle (ja lõpmata armsaid) mõtteid! Ja minust kaugemal on veel üks väga armas inimene, keda ma isegi ei tunne, aga kes ei pidanud paljuks oma tööde ja kontserdi ettevalmistuste vahel võhivõõra inimese soovi täita!
Maagiline sügis..
Ja nii ongi.

Ei ole küll sünnipäevateemaline laul, aga mulle meeldib see lugu kohe väga!
Leidub Margus Vaheri plaadil “Minu Eestimaa”, kus ta laulab Urmas Alendri laule

Advertisements

9 thoughts on “Sünnipäevad

  1. Susakene! Palju õnne! Tervist! Soovide täitumist! Ja et sinu ümber oleks ikka truud, hoolivad ja armastavad inimesed! 🙂
    Lugesin siin sinu sünnipäevade meenutusi… Vahvad! Kas sul mul tuli meelde, kuidas ma kadestasin, et suvel on kõik lapsed laiali ja ei saa isegi kommi klassikaaslastele jagada (jube tähtis oli ju) ja koolisõpru sünnale kutsuda. Aga selle eest (nüüd ma kekutan ;)) olid mõned minu ünipäevadest pioneeri laagris! Vot! Hommikul lipuheiskamisel oli oi kui palju lapsi mulle laulmas! 🙂 🙂
    Ka kodus sünnipäeva peeti, sugulaste ringis. Ema tegi ise torti, veel viimaste maasikatega ja vaarikatega. Salati kaunistuseks oli esimesed ja väga suured 😉 punased sõstrad.
    Ohh, küll on tore meenutada! Aitäh sulle, Susa! Ilusa hommiku eest!
    Ja õnne! 🙂
    P.S. Lynx on Super!!!!

  2. Palju õnne! Ilus jutt ja meenutused. Tuli pisut tuttav ette – nii tõesti oli. Sa oled suisa õnneseen, et sinu ümber nii kihvtid inimesed on – Lynx ja näiteks Margus Vaher (küll mitte otseselt kõrval) Naudi kaunist muusikat ja enda sünnipäeva. – keegi ei keela sul õnnelik välja paista ja on tore, et oma õnne ja rõõmu ja maagijat oma “mõtete” blogis ka teistega jagad.

  3. Veelkord, palju õnne! See on nii lõpmata armas, kuidas te üksteisest hoolite ja seda ka välja näitate!

  4. Eile ei jõudnud, aga parem hilja, kui mitte kunagi 😉
    Mis ma sulle ikka soovin, nagu kõik teisedki: õnne, armastust ja loomingulist kätt 🙂 Said sa siis oma kallimalt midagi vähemat oodata kui selline üllatus, meenuta millise südamega sina talle kinki tegid 😀 Paita edasi oma kõrvu mesimagusa ja megaandeka häälega noormehe saatel 😛

  5. Palju õnne tagantjärele! Nii südamlik sünnipäevameenutus aegadetagusest ja seekordsest tähtpäevast, aitäh jagamast!

  6. Õnnitlused tagantjärgi!:)
    Kunagine lapsepõlvesõbranna,kellel ka huvitaval ajal sünnipäev: 1.12

    Nii vahva oli sünnipäevameenutust lugeda!!!Tuli kuidagi tuttav ette…:)))

  7. Pole pisikese lapse kõrvalt ammu netti kolama saanud ning kui saan loen Su blogi tagant järgi, suure suure huviga. Seda postitust lugedes meenus meie ühine koolitee, klassis peetud sünnipäevad ning Sinu sisukad ja alati huvitavad sünnipäevaõhtud- juba siis Sa oskasid seda päeva eriliseks teha- ka teistele, nii eriliseks ja huvitavaks, et ma Sinu sünnipäevalt lahkudes juba järgmist aastat ootasime :).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s