Veisejaht

Septembris kolisid Pärnusse 34 Šoti mägiveist 🙂 Ülesandeks Pärnu rannaniitude kõrgjastest puhastamine.
Sellest ajast peale on nad suured staarid – neist kirjutatakse lehes, neist räägitakse bussis ja neid käiakse katustelt binokliga piilumas. Viimane uudis oli see, et kiiresti tõusma hakkav merevesi tahtis vaesed elukad kaasa viia.

Tänase pühapäevahommiku pannkoogid söödud mõtlesime emaga, et töötegemise tahtmist peal ei ole. Läheks ja otsiks need kaunid sarvikud niidult üles.
Meie, naiivitarid, arvasime muidugi, et astud bussist maha ja seal nad kohe ongi. Läks aga hoopis nii, et me sõitsime bussiga 3 peatust liiga kaugele – Raekülla välja! Jalutasime siis Mai poole tagasi. Keerasime üht teed pidi kõrkjate vahele mere äärde, ikka lootuses veisekarja kohata. Meile jalutasid vastu mitmed inimesed omavahel arutledes, kus see kari küll redutada võiks..?
Jõudsime mereni. Ei midagi. Keerasime otsa ümber, jalutasime majade juurde tagasi ja teed mööda järgmise käänakuni. Naljakas – samad inimesed jalutasid sealtki vastu!
Jõudsime mereni. Ei midagi. Keerasime otsa ümber, jalutasime majade juurde tagasi ja teed mööda järgmise käänakuni 🙂
Ja siis nägime aedikujuppi! Meie sööstsime võsa poole, meie järel veel kaks veiseotsijat. Aga aedik oli tühi.
Küllap on kari järgmises aedikus!

Edasikäik! Ja siis me nägime neid kõrkjate vahelt! Tükk maad edasi. Veiste seljad ja inimeste peanupud. Seega – tagasikäik ja uuesti majadetagust teed pidi edasi.
Selleks hetkeks me kahetsesime, et ei olnud sammulugejaid külge pannud! Tervislik 10000 oli kindlasti juba ammu kukkunud..

Aga seekord ootas meid preemia.
Veised! Ilusad, pruunud, mustad, valged. Lokkiskarvalised ja võimsate sarvedega!
Kraamisime oma leivakotid kiiresti välja 🙂 Nende lemmikuks osutus must leib.

Lõpmata rahulikud ja toredad loomad! Ma arvasin, et nad on hiiglaslikud, sellised 2 meetrised 😛 Aga tegelikult on sellised madalate jämedate jalgadega, tugevad, lehmast väiksemad sarvikud. Südamliku silmavaatega 😉

Nii et – kui juhtute Pärnu rannas jalutama, siis ärge imestage kui ühel hetkel maa müdiseb ja kõrkjate vahelt vaatavad teid sellised toredad tegelased:

Alles sai omavahel arutletud, et Pärnus ei ole ühtegi huvitavat kohta, kuhu külalisi viia. Meil ei ole vabaõhumuuseumit, loomaaeda, lõbustusparki. Aga nüüd on! Ja paistab, et rahvas on rahul, sest kogu aeg vooris veiste aediku juurde inimesi, igal leivakott käes rippumas 🙂
Vahva!
Kõrkjaniidukid pidid tööl olema veel kuni külmade saabumiseni.

Ah jaa – enne veisteni jõudmist, metsavahel ekseldes, leidsin ka kärbseseeni, mida pildistada. Kartsin juba, et sel sügisel ma neid ei kohtagi!

Advertisements

4 thoughts on “Veisejaht

  1. Huvitav, kui nii palju inimesi neid leivaga kostitamas käib, kas nad siis oma põhiülesande – kõrkjasöömise – ikka täidavad? Aga muidu mõnusad loomad, eriti kena soenguga:)

  2. Peremees oli eile kohal ja ütles, et ei juhtu midagi, kui leiba antakse. See nagu vahepala, sest kõrkjaid nad ragistamata ei jäta. Päris mõnuga haukasid ja mässasid roostikus 🙂

  3. Mul tuli ka mõte, et kes siis kõrkjaid sööb 🙂 Või kujuneb nii, et veised söövad leiba, aga kõrkjatest saavad jagu veiseuudistajad. Armsad loomad igatahes.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s