Selline nädalalõpp

Täna oli see päev kui ma esimest korda tööjuures soojapuhuri sisse lülitasin. Esimest korda sel sügisel.
Raadios rääkis pidevalt, et Pärnus on +9C sooja ja kuna mul poeuks ikka veel lahti seisab, siis oli vaja natuke ruumi ja ilma kütta. Muidu kippusid hambad plagisema ja näpud kangeks jääma.

Alustasin Jõululaudlina pitsi heegeldamist. Pits on lai ja lina on suur (140x240cm). Seega võtab see omajagu aega. Pealegi – lina on vaja ka ära tikkida, nii et praegu on ülim aeg alustada!

Täna oli kummaline päev.
Inimesed olid kuidagi tigedad ja pahatahtlikud. Kõik üritasid sentidest lahti saada ja olid närvis. Pool minu tööpäevast kulus nuputamisele: “Mida saab 8 krooni eest?”, “Mida saab 24 krooni eest?”, “Mida saab 3 krooni ja 65 sendi eest?”.  Kahjuks ei müü meie nurgapealne söögipood enam kaaluga komme, vanasti sai kõik sommid sinna kolme kommi ostma saadetud.
Üks vanamees keelas oma naisel sokilõnga osta. Et raha ei ole. Kaks minutit hiljem valis ta kõrvalpoes endale erinevaid konjakeid. Naine seisis õues vihma käes ja ootas..
Sõbranna pani teise eest pluusi pihta. Too oli selle ära proovinud ja korraks stange peale tagasi riputanud. Säuh! võttis teine pluusi ja ostis selle endale.

Poodi tuli umbes 65-aastane soomlanna. Mälus nätsu. Suu lahti, aegajalt tegi suuri mulle ja lasi need lärtsuga katki. Ta tegi seda isegi siis kui esitas mulle küsimusi kauba kohta ja kui ma talle asju näitasin! Täiesti hämmastav! Sellises vanuses ei saaks ju asja vabakasvatuse vms asja süüks ajada. Tema vanustel on üldiselt lastetuba ikka olemas.

Proua Maaja Kallast oli mõni päev tagasi Ringvaates. Ta on olnud mu õppejõud ja ma hindan väga tema “otse ja omadega” stiili. Mulle tuli väikse üllatusena, et inimesed ei oska teatris teistest normaalselt mööduda (istuja tõuseb püsti, möödutakse näoga inimese poole. Mitte ei trügi, tagumik näos, istujast selg ees mööda), aga ju see siis nii on. Häbi tunnistada, aga ma ei ole ammu teatris käinud ja tänu sellele pole uuema aja “kommetega” tuttav.
See oli rohkem tuttav, et restoranis ei osata süüa. Eriti hull olukord on minu meelest Tallinki laevadel rootsi lauas. Kõik on vabalt saadaval, käi kasvõi 15 korda ja tõsta endale ette. Aga paljudel on ikka selline mõtteviis, et kui ma kohe enda ette viit taldrikutäit ei kuhja, siis ma pärast enam süüa ei saagi! Ja nii nad istuvad ja õgivad nagu põrsad. Kätega taldrikus. Suu mälub üht suutäit ja silmad söövad juba järgmist.
Siis kui Rootsi vahet sõitmine veel nii tavaline polnud, olid õhtusöögid erilised! Inimesed tulid kenasti riides. Istusid lauda, vestlesid mõnuga, jõid veini. Õhkkond oli pidulik ja ilus. Nüüd on laeva õhtusöögist saanud paras söökla! Kisa, söögikuhjad taldrikutel, ruttu-ruttu kõik taldrikule ja kurku.
Mul on enda kasvatusest raudselt meeles reegel, et kui sinu ette tuuakse söögiga taldrik, siis võid jätta seal olevaid asju, mida sa ei soovi, söömata. Kui oled ISE enda taldrikule söögid tõstnud, siis on viisakas ka kõik ära süüa. Miskipärast toimib rootsi laua puhul aga selline mõtlemine, et “ma küll ei tea, mis asi see on, aga ma võtan seda hästi palju!”. Ja siis ei maitse ja jätan kõik järgi.
Kui ei tea, siis võta killuke, proovi ära ja kui maitseb, siis mine ja võta juurde.
Loodame, et proua Maaja Kallast ei satu laeval õhtusöögile 🙂

Selle nädala positiivne killuke ka!
Me oleme juba mitu päeva imetlenud autojuhtide käitumist! Ülekäigurajal lastakse inimene üle tee. Ilma ülekäigurajata kohas lastakse inimene üle tee! Lombist ei sõideta hooga läbi, vaid võetakse enne lompi kiirus maha. Loodan, et ma ei sõnu seda praegu ära, sest oleks kahju homme hommikul külma vee sahmakat kaela saada 🙂

Veel üks asi sellest nädalast meelde jätmiseks – mulle tehti ettepanek sõita Kanadasse! Õigemini see polnudki niivõrd ettepanek kui üsna pealekäimise moodi soovitamine. Oleks võinud öelda jah! Siis oleks nädala pärast asju pakkinud ja kaks nädalalt vapustavates sügisvärvides Kanadat nautinud!
Aga kas kaks võrratut nädalat on hilisemat pikka pankrotti väärt? Lisaks veel koju jääv abikaasa, kes peaks sel ajal, kui mina lõbutsen, tööd rügama.
Ütleme nii, et mõistus võitis tunded 🙂
Aga järgmise kümneaastaku plaani võib sügisvärvides Kanada ju ikka võtta, eksole!

Minu järgmise kümneaastaku plaanides on nii palju asju, et peaks aja kahekümne peale venitama..
🙂

Advertisements

7 thoughts on “Selline nädalalõpp

  1. Imelik, et mõni päev lausa hiilgab selliste “imekäitumistega”. Kanada osas võin sulle öelda, et värvilise sügise nägemiseks oleks praegu pisut vara olnud. Kuigi, ma ju ei tea kuhu Sind seal täpselt kutsuti…… Igatahes Toronto ümbruses oli 2 aastat tagasi septembri lõpupäevil vaid üksikuid punaseid vahtraid näha. Ja praegu naudivad nad seal alles suveilmasid.

  2. Külm on tõesti, panin ka eile kaminasse tule. :))
    Ei tea mis kuuseis see nüüd oli, et nii palju tigedaid inimesi ühel päeval…. Täiskuuaeg oleks ka juba möödas. Tean, kuidas ainult üks vastikult käituv inimene võib tereks päevaks tuju rikkuda…

    Kena, sügesene lillepeenar. Sinu oma? Astrid on ikka ilusad… :))

  3. Rootsi lauast. Kui ma oma esimesele Soome tripile läksin, siis mõtlesin, et einestan hommikul ka rootsi lauas. Päev pikk ja siis ei pea kohe Helskis hakkama söögikohta otsima. Läksin viisakalt sappa ja jäin ootele. See oli see periood, kus Viking tegi posu aletrippe ja suvel sattusid Soome sõna otseses mõttes igasugused :D.
    Minu ees seisid sabas kaks peret – isad, emad, lapsed. Mehed praalisid nagu sellistel puhkudel ikka ja siis hakkas toit paistma. Üks pereisadest käratas üle järjekorra : “raisk! peekonit polegi vää?”
    No nii piinlik! Ja see toitude kuhjamine, sellest mina ka aru ei saa. Isegi kui oled suure isuga ja eelmine söögikord oli ämma juures eelmisel nädalavahetusel, no võta jalad selga ja käi mitu korda. Võeh, ma ütlen.
    Teatris mul nii hulle kogemusi pole aga paar korda on juhtunud, et vanaprouadel on mobiil helisenud. Nad vist ei julge välja lülitada, äkki unustavad koodi ära või ei oska sisse lülitada pärast. Kusjuures nad ju vastavad ka, sosistades : “olen teatris”
    Siis on küll tunne, et no mida!?!

  4. 😀 Naera herneks, KK!
    Eks ta nii olegi. No ja kui peekonit pole, siis on ju päev rikutud! Mina vajan hotellihommikusöögil alati kodujuustu ja kui seda ei ole, siis on poolik 😛 Munapuder, kodujuust, tomat ja viinerid. Kodus ei söö iial sellist laadungit! St. kodus enamasti ei jõuagi hommikuti süüa..

    Dost – minu lillepeenar jah. Astrid on sügiseti täiesti võrratud!

    Tumevalge – seda on väga rahustav kuulda! Sest ma nägin isegi unes värvilisi vahtraid 🙂

  5. Tere Susa,

    Kuidas ma Sinuga ühendust saaks võtta – ei leia kuskilt Su meiliaadressi?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s