Miks ma tookord öösel üleval olin..

Sel ööl, mil ma siin paar posti tagasi natuke kirjutasin.

Ma tegin oma mehele sünnipäevakinki. Ühtlasi sai sellest Isetegija käsitööfoorumi Oma Raamatu projekti töö.

Olen varemgi kirjutanud Postcrossingust. Seal on foorum, kus võimalik teha oma erisoovidega teemasid. Kui me olime oma suvepuhkuse esimeselt osalt tagasi, juuni lõpus, siis tegingi sinna uue teema.
Idee: Sünnipäevakaardid mu mehele igast maailma otsast.
Kuna Lynx on minu hobiga alati väga kannatlik olnud, oodanud reisidel kui mina järjekordse postkaardileti juures kaarte valin ja ei nurise üldse, et meil arvutitoa pool lauda kaardikaste täis on, siis oli ta minu meelest ühe kobeda õnnesoovide hunniku igati ära teeninud!
Tegin teema valmis, see sai juba esimesel päeval väga rõõmsa vastukaja ja lõpuks oli mul kaardisaatjaid üle 40!
Otse loomulikult saatsin ma igale ka omaltpoolt tänukaardi vastu

Siis tuli raskem osa.
Me jõuame kõik täpselt ühel ajal ühe bussiga töölt koju. Ülima täpsusega tuli jälgida, et Lynx poleks see, kes esimesena postkastini jõuab ja sealt kaardid välja võtab! Üks möödalask ja kogu üllatus variseb kokku.
Kui me olime puhkusel, korjas kaarte ema ja siis oli lihtne, aga pärast puhkust oli mitu korda postkasti ees täielik napikas! Õnneks ei hakanud ta midagi kahtlustama ja ma suutsin tõesti kogu projekti poolteist kuud salajas hoida

Järgmine probleem.
Koos elades on suht võimatu asju ajada nii, et teine kodusolija midagi ei märkaks. Seletasin siis oma suurt printimisvajadust Oma Raamatu projektiga ja õnneks see Lynxi eriti ei huvitanud.
Minu idee oli nimelt selline, et iga saabunud kaardi juurde kirjutan natuke kaardi saatjast (info sain inimeste Postcrossingu profiilidest) ja linnast, kust kaart tuli. Netist otsin linna kohta pildi ka.

Kogu selle asja panin kokku 23. öösel vastu 24. Ehk vahetult enne Lynxi sünnipäeva.
Istusin kella 6-ni üleval, aga valmis sain! Pealegi oli lahe tänavale avanevast köögiaknast vaadata, kuidas õhtust sai öö ja ööst hommik ja uus päev. Kuidas liikusid loomad (kassid) ja postiljon.

Seega – kingitus sai õigeks ajaks valmis.
Lynx oli väga üllatunud ja ümbrike avamine oli põnev tegevus!
Päris valmis saingi raamatu teha siis kui ümbrikud olid avatud ja kaardid välja võetud.

Albumi kaanepildiks läks Viki poolt Lynxile sünnipäevaks saadetud tordiga ilvese pilt, sest see oli 101% õige asi!

Igal lehel on:
Vasakul – jutt kaardi saatja kohta, jutt ja pilt linnast, kust kaart saadeti.
Paremal – kaart ja taustaks kleebitud ümbriku esikaas koos markidega.
Mõõdud: 30x30cm
Ilvese ja tordi pildi printisin kangale – täiesti lahe jäi!

Indoneesiast saabunud batika tehnikas valmistatud kaart:

Kaarte on praegu 44. Mõned on veel teel, sest saatjad jäid natuke tukkuma ja kaartidel on ka pikk tee tulla – Prantsuse Polüneesiast ja Brasiiliast.

Kingituse juurde käis ka lauale pandav kirjutusalus, kuhu kleepisin iga maa peale, kust kaart tuli, väikese naerunäo

Ma pean ütlema, et tänu sellele linnade kohta info otsimisele, avanes minu silmaring küll kõvasti!
Kujutate ette, et Hong Kongis asub Ap Lei Chau saar, mille territooriumi suurus on 1,32 km2 ja kus elab üle 86 tuhande inimese! See teeb üle 66000 inimese ühe km2 peale.. Hullumaja!

Teiseks tean ma kindlasti, et ma tahan väga külastada Austrias asuvat Grazi linna.
Seal on vapustav vanalinn, eriti uhke kunstimuuseum ja klaaskohvik keset järve.
Oleks selle aasta puhkused veel ees.. 😉

Pilt Wikipediast – Grazi kunstimuuseum:

Advertisements

7 thoughts on “Miks ma tookord öösel üleval olin..

  1. Raamat on kadestamisväärt!
    Muide otsisin Google Maps abil selle Ap Lei Chau saare üles. Satelliidipilti vaadates on sellel saarel isegi rohelist maad ja parke! Ju see rahvas seal üksteise otsas asetseb. Kõrgusesse ju tõusta saab .

  2. Sul on ikka müstilised ideed ja mis kõige vahvam, oskad neid alati ka teostada. Su abikaasa kingitus teeb aga positiivses mõttes kadedaks :). Lennukaid ideid ja nende teostusi.

  3. Graz on tõesti väga ilus linn! Käisin seal ammu, nii13 aastat tagasi ja klaaskohvikut ja seda kunstimuuseumi ma ei näinud aga vanalinn on seal tõesti vapustav. Ja asukoht millest saab linna keskel asuvalt künkalt mis oli kunagi kindlus (ma enam mnime ei mäleta :() aimu, mäed ümberringi. Tasub sinna ihaleda küll 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s