Ilvesed, tähed ja piparkoogid

Ma ärkan juba teist päeva kole vara (6:20) ja istun kirjutama. Muljeid on nii palju, et kui mõni päev kirjutamata jääks, siis läheks asjad sassi 🙂

Eilne hommikusöök oli pisikesele hotellile kohane – ei mingit munaputru ega kilomeetrist lauda. Natuke lõike, soojad vorstid ja saiakesi. Noh – pole vaja ju iga päev hullult mugida ka!
Seevastu oli hommikusöögikoht tõeliselt armsakse. Keldrikorrusel, romantilise lillemustriga toolide ja küünaldega lühtritega.

Tegime päevaplaani kondikava valmis, sest selles linnas on nii palju vaadata, aga meil ainult 1 päev aega! Pidime alustama piparkoogimuuseumiga, edasi planetaariumisse ja siis loomaaeda. Aga piparkoogimuuseumis kutsuti meid kella neljaks tagasi, sest kohe saabus suur poolakeelne lasterühm ja nad ei saanud ingliskeelset ekskursiooni teha.

Mõtlesime siis loomaaeda minna, aga teepeale jäi linamüür, müüri taha Wisla jõgi ja jõele ekskursioonipaat 🙂 Seega alustasime hoopis paadireisiga.
Torunil on UNESCO maailmapärandisse kuluv vanalinn, millel uhke panoraam. Selle imetlemiseks on Wisla teisel kaldal ka koht olemas, aga paadi pealt oli ju veel lahedam vaadata!

Paadisõit pidi kestma 40 minutit. Paadijuht tahtis selle kindlasti täis venitada ja kuna ta oli linna panoraami eest kiiremini läbi sõitnud, siis pidi ju kuskil aega surnuks lööma. Seega ei sõitnud ta mööda Wislat kaugemale, vaid keeras paadi nina sadama poole tagasi ja jokutas 15 minutit kohas, kus ühel pool jõge oli “energiavõsa” ja teisel poole jõge liivahunnik ja kraanad 😛  Kogu jutt, mida räägiti oli poola keeles, nii et kahjuks ei saanud me ka midagi linnast teada.
Küllap see muutub kui rohkem turiste hakkab Toruni üles leidma ja külastama.

Paadipealt maha ja loomaaeda otsima. Sest siin pidi ilveseid olema! Ma ei julenud selle peale eriti loota.. Tee polnud pikk ja koht oli väga armas. Selline pisike loomaaed+botaanikaaed. Kõige lahedamad asukad olid üliaktiivsed kitsed ja lambad, keda kõik lakkamatult toitsid.

Otsisime ilveseid ja leidsime ka! 2 tükki. Paraku pisikestes puurides, tsipa suuremates kui Tallinna Loomaaias. Üks polnud söögist eriti huvitatud ja jalutas niisama mööda puuri või istus oma kõrgel troonil. Teine mängis oma lõunasöögiks saadud meriseaga. Tegi kukerpalli ja rahmeldas ringi.

Koht oli tõesti väike ja sai vaadatud poole tunniga. Kuna ilvestel ka suurem asi elamine polnud, siis ei tahtnud Lynx seal pikemalt aega veeta ja läksime linna tagasi.

Torun on maailmakuulsa astronoomi Koperniku sünnilinn. Seega on siin lugematul hulgal Koperniku nimelisi baare, restorane, maju, tänav jne. Muidugi ka observatoorium, mida me nüüd vaatama suundusimegi. Pidime veiei aega ootama, sest üks grupp oli ees, aga kui on mida oodata, siis ju võib!
Miskipärast oli meil enne nähtud piltide ja kodulehe järgi illusioon, et seal ongi tõesti teleskoop, millega näeb tähti. Ei olnud muidugi 😛 Keset observatooriumi saali oli Nasa süstik, mille erinevaid osi sai valgustada ja nende kohta lugeda. Ruumi ääri mööda oli laiali paigutatud katseid, eriti lahe oli astuda kaalule ja vaadata, kui palju sa erinevatel planeetidel kaaluksid. Või kas jõuaksid 1 liitrist mahlapakki üles tõste näiteks Marsil või Päikesel. Päikesel pidi seda pakki küll vinnama nii, nagu oleks tegu 100-kilose pakiga!

Järgmine käik oli planetaarium, kus oli 15 meetrise diameetriga kuppel, mille peale projetseeriti fotosid ja tähti. Näidati Toruni ajalugu, alates miljardeid aastat tagasi kuni tänapäevani. Kõige mõnusam koht oli see kui täiesti pimedas saalis lasti kuplile tähistaevas ja see vaikselt keerlema pandi. Uni tuli! Oh, silmalaud vajusid nii raskeks kui mahlapkk päikesel! Pilide heledamates kohtades piilusin saali – mitmed olid pead toolileenile toetanud ja põõnasid 😛

Lõppkokkuvõttes – me arvasime nii Orbitaariumist kui Planetaariumist hoopis teisi asju. Aga Planetaariumi elamuse rikkus tõenäoliselt Stockholmis Cosmonovas käimine, kus istud filmi sees ja tekib tõesti tunne, et oled justkui laevaga kosmoses.

Kui seanss läbi sai, siis pidime kiirustama, et kella neljaks piparkoogimuuseumisse jõuda! Aga jõudsime ja meil vedas, sest peale meie soovis ekskursiooni saada veel vaid üks poolakate perekond. Seega ei mingit trügimist!
Kõigepealt lasti meil vana vandega tõotada, et me ei levita saladuslikku Toruni piparkoogi retsepti 😉
Torunis on nimelt piparkooke küpsetatud juba alates 14. sajandist ja sellest on saanud omamoodi linna sümbol. Isegi linnaväljakul olevad kuulsate kohalike nimed ilutsevad piparkoogikujuliste plaatide sees.

Kui vanded antud, tutvustati meile kõiki vürtse, mis piparkookidesse käivad. Kõige tähtsam komponenet oli mesi, sinna sisse käisid must pipar, kaneel, muskaatpähkel, nelk (tänu millele sai tainast nädalaid puutünnides säilitada), ingver.

Siis toodi kaht sorti jahu, kallati see sõelale ja valiti mind jahu sõeluma 🙂 Taignanõusse valati sulatatud mesi, lisati uhmris purustatud vürtsid ja kui see töö tehtud, sai Lynx jahu taignasegamise nõuse kallata.

Tainas segati valmis ja siis pidi see minema 12-ks nädalaks keldrisse seisma.
Meid aga juhatati järgmise laua juurde, kusootasid  juba valminud tainas, tainarullid ja piparkoogivormid.

Samm-sammult õpetati tainast rullima, õlitama, vormi suruma. Siis oli vaja üle vormi ääre olevad servad ära lõigata ja oma piparkoogid küpsetusplaadile laduda. Pagar tõstis need ahju ja meil oli aega töökojas ringi vaadata.

Varsti olid piparkoogid küpsenud. Neist said suveniirkoogid, st. neid ei tohi süüa. Me ei tea küll miks, mis seal taignas sellist on, mida ei tohi süüa, aga ok – ei söö neid siis!
Lynxi kook ja minu oma. Lynxil on traditsioonilise kujuga, päris õige Toruni piparkook.

Torunis on väga palju piparkoogipoode. Aga eks ta ju olegi mõnus suveniir kodustele viimiseks. Saab lugu rääkida ja samal ajal koogi matsutada 🙂
Tänu peale tulnud Jõulutundele ostsime ka piparkoogivormi ja retseptiraamatukese. Selle õige kujuga vormi. Ehk saab sel talvel jälle ise piparkooke küpsetatud!

Kes Toruni satub, lastega või ilma, soovitame käia piparkoogimuuseumis! Väga lahe ja lõbus kogemus 🙂

Siis sai varem paikapandud päevakava otsa. Kuna kell oli juba 5 ja hommikusöök ammu ununenud, siis otsisime koha, kus süüa saaks. Poola toidud on tõesti head! Ja kelnerid viisakad ja kenad. Söögikohtades on kindlasti olemas ka ingliskeelsed menüüd, nii et sellega ei ole probleemi. Keskmine prae hind on 20-30 zlotti. Selle eest saab sellise taldrikutäie, et hiljem tõesti veered minema!

Jalutasime linnas, käisime vaatamas Toruni Pisa torni 🙂

See linn on täis imelisi ehitisi!
Siin on näiteks Postimaja ja üks uhke, üleni lillemustriga kaetud hoone:

Ja selline on kohalik teatri- ja kontserdimaja:

Kahe tunni pärast läheb rong, mis meid siit linnast ära viib. Kahju on! Siin võiks veel mitmeid päevi veeta, sest on nii palju kohti, mida võiks külastada ja kogu see linnake on lihtsalt imearmas 🙂
Vaatame, mis meid Gdanskis ees ootab!

Advertisements

One thought on “Ilvesed, tähed ja piparkoogid

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s