Tere Varssavi!

Eilne päev algas hommikusöögiga. astusime saali ja vaatasime pakutava üle. Endaarust. Saiakesed, moosid, mahlad. Ok, selline Euroopalik hommikusöök a la Saksamaa, kus söögisaalis pakutavale saiakesele tuleb toas sprotti ja leiba peale süüa, et kõht täis saaks.
Aga siis tegime veel paar sammu, et saali uudistada ja nurga tagant avanes vaade kahele pikale letile, mis olid täis kõikvõimalikke lõike, kompotte, liha, kala. Sooja toidu vaagnad seisid reas kui hõbedased ufod, oma 10-12 tükki! Hämmastav!
Tõstsime endale söögi ette ja saime ka mõnusa laua – akna alla. Vaatega otse suurele raudteejaamale ja linnaliikluse keskpunktile. Ringi sebisid nii kollased Ikarused kui uhked uuema aja bussid. Trammidest osad läikisid ja õhkasid alles tehasest tulemise järgi, teised olid vanad ja väärikad 🙂

Toiduleti ääres askeldas üks Poola mammi. Tundub, et poolakad söövad meelsasti hommikuks omletti. Igal võimalikul moel. Sinna lisatakse oma 7-8 komponenti – igasugu lihasid, ube, vorste, kurki jne. Ja kõige otsa muna – kas lahtiklopitult või jäätakse munakollased terveks. Munakollased on neil tõesti kollased! Nagu loojuv päike!
Ühe käega keerutas mammi omletipanne, teisega pani vahviraudade vahele tainast, et teisele järjekorale vahvleid serveerida. Ja nende kahe asja vahepeal jõudis ta teha veel pannkooke ja lõbusalt lobiseda. Jube vahva!

Muide – õun on Poolas au sees. Mulle on kodus olles jäänud alati selgusetuks, miks meie inimesed pidevalt inisevad, et “Poola õun” ja “Poola õun”. Kui keegi oskab seletada, siis oleks huvitav lugeda! Siin kasvatakse ja süüakse palju õunu. Küll õuna, moosi, mahla vms kujul.
Söögitoa sissepääsu juures seisis suur kauss täis ilusaid punapõskseid õunu. Juures kiri: üks õun päevas hoiab arsti eemale!

Veeresime tuppa tagasi ja panime päevaplaanid paika.
Ukse alt libistati sisse lapakas, et koristaja tahtis tulla linasid vahetama, aga kuna meil oli uksel silt “mitte segada”, siis ta tuleb hiljem.

Kuna meie hotellitoa aknad on ehitatud nii, et neid ei saa mitte mingil viisil iialgi avada, ei saa me ka õues valitsevat kliimat uurida. Tuba on nii kõrgel ka, et tuvastada seda, mis inimestel seljas on, on suht võimatu. Seega marssisime me välja liiga soojade riietega. Noh, lühikeste varrukatega pluus küll, aga pikad püksid olid selgelt liiast! Juba saja meetri kaugusele kultuuripaleeni jõudes me tilkusime 😛

Tõusime liftiga palee 30-ndale korrusele ja vaatasime välja. Vaade oli muidugi ilus ja nägime kaugele, aga kuna meie endi hotellituba on veel kõrgemal, siis rikkus see natuke asja võlu 🙂 Aga saime vaadata oma hotelli ja paarsada meetrit lähemalt ka vanalinna punaseid katuseid.

Pilet Kultuuripale vaateplatvormile maksab 20 žlotti ja üles ei lubata seljakottidega. Koti saab jätta garderoobitädiga garderoobi.
Lugesin, et poolakad ise ei salli seda suurt maja. See on Stalini kingitus Poola rahvale ja kunagi toimusid seal kommunistliku partei koosolekud ja kongressid. Nüüd on seal kino ja muuseumid ja teaduskeskus. Aga ajalugu kriibib ikkagi hinge. Üksaeg oli tahetud seda ka maha lammutada, aga usun, et siis kui vanad haavad hakkavad tasapisi kinni kasvama, mõistetakse, et see lossimoodi ehitis on üks suur ja uhke vaatamisväärsus. Jah, kommunismiauraga, aga arhitektuuriliselt kõige uhkem hoone Varssavi kesklinnas! Mina vahin teda igal juhul juba teist õhtut järjest ja kuidagi ei saa akna alt tulema. Torni ülaosa on suure kellaga, nagu Big Ben ja öösel küljekeeramise ajal silmi paotades on teda lõpmata mõnus vaadata..
Lõpuks pole väärikas hoone süüdi selles, mida inimesed tema sees teinud on.

Seadsime sammud vanalinna poole. Tänavatel, laternapostide küljes,  lehvisid Poola ja Varssavi lipud ja meie mõtlesime, et näe, kuidas iga päev oma riiki ja linna austatakse!

Pargile lähenedes paistis juba kaugelt vaat! KALI! Nii me mõtlesime. Aga lähemale jõudes selgus, et ei ole kali, joogivett jagatakse. Tasuta. Päev oli ikkagi väga kuum. Me vett ei võtnud, aga Lynx arvas, et sinna oleks hea ennast sisse kasta. Jahe ja mõnus kindlasti 🙂

Jalutasime läbi pargi. Üks vanamees müüs Poola lippe, teised müüsid barankasid ja teenurgal oli suhkruvatikäru.

Rahvast oli palju!
Pihlakad on siin juba punased. Ringi sõidavad hobutrammid.

Ja olimegi vanalinnas.
Lõpmata armsad majad! Ma veedaks hea meelega tunde selliseid maju pildistades! Huvitav on see, et Varssavi vanalinnas ei olnud ühtegi rahvavaba tänavat. Kõik kohad olid inimesi täis ja enamus neist olid poolakad. Inglise keelt kuulis väga harva.

Linn oli täis gaide ja skaute. Jäätisesabad olid tohutud 🙂
Valisime välja ühe traditsioonilist Poola toitu pakkuva koha, et sööma minna, aga perenaine rääkis meile pikalt poola keeles. Niipalju saime aru, et tal pole hetkel kahjuks vabu kohti. Võibolla oligi hea, sest teises kohas, kuhu läksime olid lõpmata head toidud! Kiire ja sõbralik teenindus. Suurepärane!
Kana all olid peidus küpsetatud õunad. Korvikeses pohlamoos. Ja need seal vasakul olid väga head kartuli…? No sellise mulje jättis, nagu oleks kartul õlis popcorni mänginud ja kohevaks läinud 🙂

Näitan veel vanalinna pilte 🙂 See oli lihtsalt nii armas koht! Tahaks siia sügisel tagasi. Kui on vähem rahvast ja ei ole nii kuum.

Käisime ühes Delikatesy ehk toidupoes end uute joogipudelitega varustamas ja välja astudes kuulsime äkki sellist undamist, nagu vanasti õhuhäire õppustel oli. Inimesed vanalinna tänaval olid paigale tardunud. Mitte keegi ei liigutanud! Kunstnikud olid jätnud oma tööd ja seisid tooli kõrval püsti. Keegi ei joonud, kohmitsenud koti kalla, rääkinud kõrvalseisjaga. Seda ei ole võimalik edasi anda! Seisime samuti ja ei saanud midagi aru. Hetk ise oli aga nii eriline, et oleks olnud patt ennast liigutada või juttu ajada.
Undamine sai umbes minutiga läbi. Rahvas ärkas tardumusest. Jutukõmin tuli tagasi, inimesed liikusid edasi. Hämmastav!
Hiljem lugesime, et see hetk mälestas 63-päevase Warssavi ülestõusu algust. Kaotati palju igas vanuses mehi ja võideldi Saksa okupatsiooni vastu.
Selle teadmisega sai ka selgeks, milleks lipumüüjad pargis, linn lippe täis ja küünlad-lilled majade küljes olevate tahvlikeste all.
Poolakatel oli 1. augustil suur päev.

Otsustasime, et peame leidma tee Wisla jõeni. Kaart ette ja jõe poole astuma. Mõne aja pärast oli jõgi silmaga näha, aga meie ja jõe vahel oli 2×4 realine sõidutee ja ühtegi ülekäigurada ei paistnud!
Varssavi suuruses linnas ongi küllap kohutavalt raske liiklust ülekäiguradadega koormata. Kesklinnas on rahva jaoks maaalused tunnelid (koos vohava maaaluse kaubandusega), Wisla juurde viisid aga ülekäigurajad, mis paiknesid vist küll kilomeetriste vahedega. Aga see ei olnud mõeldav, et me ei jõua jõeni! Seega jalutasime pika maa linnasüdamest eemale ja saimegi jõe äärde.
Wisla on kiirevooluline jõgi. Parajalt pruun ja hägune, täis igasugu nodi ja kaetud beežide vahukuulidega.
Aga kaldapealne on väga korras. Seal armastatakse jalutada ja rattaga sõita.

Jõel tiire tegevast laevukesest jäime me napilt maha ja ehk oligi hea, sest väsimus hakkas peale tulema! Terve päeva kestnud hirmus niiske kuumus oli teinud oma töö, niisiis keerasime ninad linnasüdame poole. Seda on Varssavis lihtne teha – Kultuuripalee paistab igale poole 🙂

Tagasiteel kohtusime nostalgiliste Ikarus bussidega ja kõige kuulsama poolaka – Chopini muusikat mängivate pargipinkidega. Muide – kes veel ei tea, siis Pärnus on Kuursaali kõrval Valgre kuju juures pink, mis mängib Valgre muusikat.

Uue uhke kaubakeskuse ees müüsid mammid lilli ja heegeldatud linikuid. Hõikasid kohe ostma kui nägid, et pildistan 🙂

Kuidas me päeva lõpetasime – tõime endile toidupoest hunniku juua – tavalist keefiri, jõhvikatega keefiri, pudelipiima, mineraalvett ja apelsinijooki. Paar kuklit ka. Hotellis ostsisime üles jäämasina ja tegime õhtu otsa endale igasugu KÜLMI jooke. Päevane kuumus hakkas lõpuks taanduma!
Poola keefir on tükilisem ja teravama maitsega kui Eesti oma. Poola 2% piim on siidjas ja maitseb ka kuidagi teisit kui meie piim. Aga parim avastus oli jõhvikakeefir!

Advertisements

4 thoughts on “Tere Varssavi!

  1. Mina söön meelsasti poola õunu, meelsamini kui mujalt euroopast sisse toodud kraami. Eesti omi muidugi eelistaks aga neid ju eriti ei müüda.

    Meil sai Varssavis nalja, millegipärast oli koolist meeles, et vene keele tundides oli lõputu teema Lenin Poolas. Keegi ei mäletanud, mis kontekstis see oli ja kuskilt me viidet ka ei leidnud aga pidevalt käisid selle ümber naljad. Et mis ta seal ikka tegi ja kus ööbis :D. Tegelikult ta vist seal ikka ei olnud, mingi legend hoopis aga no nii selgelt meeles nagu oleks olnud õpikusse raiutud.

    See, et hotellis hommikusöögiks soojad ja külmad söögid on suht standard.
    Mul pole eriti olnud võimalik saada kehva sööki, samuti pole eriti üllatatud standardist erineva menüüga. Võibolla vaid UKs, kus tuli sooja toitu köögist tellida. Mujal on olnud ikka nood hõbedased kuplid, omlett ja munapuder, mida ma ise teha ei oska ja alati hotellis meelsasti söön :D.
    Imelik on ka see, et kui ma kodus ei suuda süüa midagi hommikul peale paari võileiva, siis hotellides läheb sisse palju.

  2. Mina teen “näo järgi” Poola õunadel vahet. St on osa, mis mulle maitsevad (ja on ju 5x odavamad kui meie oma õunad) ja mida ostan, aga osad Poola õunad on lihtsalt jubedad, vesised ja maitsetud. Kahjuks ajavad suur osa Poola (jt Euroopast toodud) õunu meie pere inimesi lihtsalt kärna. Vbl kohapeal on õunad teistsugused, aga mööda ilma transportimiseks on neid ilmselt millegagi töödeldud. Või siis on nad nii ägedalt väetatud, et koorealune on mürki täis, ei tea.

  3. Oh, teil on seal mõnus. Õunu söön ma igas olekus. võib-olla mahl on kõige vähem minevam, sest seda sai omal ajal ikka igal suvel 50+ ja 50+ ja 50+ liitrit tehtud, ning sellest on kõrini.
    KK jutu peale, meil oli ka koolis kild et Lenin Poolas, aga meil tuli see hoopis ühe maali kohta, kus … kas keegi luges või leiutas, et maali nimi on Lenin Poolas. Maalil oli Krupskaja ja veel paar meest, aga Leninit polnud. Küsimis, et kus siis Lenin, oli vastus, et Lenin on ju Poolas 🙂

  4. Ja mina pole seda Lenini kildu kuulnudki! 🙂
    Eks ma ka tean, et igasugu importõunu ja muid puuvilju on vaja koorida ja apelsine ja mandariine enne koorimit pesta, aga ega ma ei tee küll seda.. Kuskil saates näitas koguni, et koorega puuvilju peaks äädikalahuses leotama enne kui koorima hakata!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s