Vihmakuningas!

Kui uued pilved taevasse ajas, siis sättisin ennast mõnusalt rõdule “lösusse” Jeremy Clarksoni raamatut lugema.
Alguses oli päris mõnus, vihma rabistas ja mina mõnulesin ja lugesin. Ja siis! Siis algas tõeline burgaa! Tundus, et vihm sadas horisontaalselt, külje pealt vastu rõdu aknaid. Ja aknalauale tekkis ähvardav loik, mis muutus üha suuremaks!
Kargasin üles, tormasin käteräti järgi, toppisin akna alla.
Siis alumisele korrusele, välisuks oli lahti ja nii kummaline kui see ka ei tundu – vihm oli ületanud pea 3 meetrise katusealuse terrassi ja sadas uksest sisse! No see oli horisontaalne vihm!
Ja selle möllu sees nägin ma, kuidas meie aiakiik ukse kõrval üha märjemaks saab.. Seda polegi enne juhtunud. Päästame, mis päästa annab! Karjatus Lynxile, kausiga uued käterätid kaasa, et üleval rõdul aknalauade vahelt sisse voolavat vett kokku korjata ja ise välja vihmaämbri alla, et aiakiige patju kokku korjata.

Njah – küüned tuleb lühemaks lõigata! Üks jäi kiige külge kinni ja käis tagurpidi. Brrrr…

Pildusin padjad sisse, selleks ajaks ujus juba pool koridori! Vihm sadas otse läbi naha – teistmoodi pole võimalik nende piiskade kohta kirjutada!
Olin enne pesu välja kuivama riputanud ja kuna vihm algas vahetult peale riputamist, siis ei hakanud neid sealt kokku ka korjama. Las siis olla järelloputus. Nüüd oli tuul mõned padjapüürid nöörilt lahti lennutanud ja need katsid muru ja põõsaid. Aga sellise ühtlase veejoa alla ma ka ei läinud! Neid päästma. Ega nad sellepärast kuivemaks ei muutu, et ma nad nööri peale tagasi tõstan.

Tarisin kiigepadjad vanni, kuivatasin põranda. Lynx oli sel ajal rõdu aknalauad mitu korda üle kuivatanud ja tundus, et enamus elamisest on nüüd päästetud.
Vihm jäi ka rahulikumaks 😛

Väljas välgutas ja müristas. Telekas püsis UPSi peal 20 minutit. Siis pani pildi tasku. Seega otsisime välja veel proovimata Scrabble`i mängu ja katsetasime. Lynx võitis 😀

Võtsime sügavkülmast ühe maasikakarbi välja, sulatasime üles ja Lynx laotas moosi jäätise peale. Oli tõesti hea ja seega on tõestatud, et selline “moosikeetmine” on suurepärane idee! Huvitav kui kauaks seda moosi niimoodi jätkub.. Aga juurde ei kannata ka enam maasikaid osta – viimane kord olid juba 50.- kilo!

Vägev vihm! Mõnus õhtu!
Kergelt läbi vettinud elamine.
Praegugi veel rabistab akna taga.

Advertisements

3 thoughts on “Vihmakuningas!

  1. Oh, et teile ka jagub seda vihma. Meil tegi eile vaid majaesise asfaldi märjaks, puude-põõsaste alune jäi kuivaks. No sadas ka kõige rohkem 5-6 minutit, aga sättis terve pealelõuna vihmale. Öösel ei tibagi (mul aken pärani) Hommikul oli võimalus, et äkki…. ei, nüüd on juba taeva selgemaks pudunud.

  2. Uskumatu, kuidas vihm võib olenevalt kontekstist erinevaid emotsioone tekitada. Kui teda liiga palju on, siis kõik virisevad. Aga kui on nädalaid pidanud 30kraadist kuumust kannatama, siis on kõigil lõbu laialt, kui lõpuks vihma kallab 🙂 Minu meespere oli eile selle padukaga ratastega matkamas, aga koju tulles olid nii õnnelikud nagu oleks see maailma toredaim rattaretk olnud. Kuiva kohta polnud hamba alla ka.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s