Päev nr. 4

Kuidagi ei saa niimoodi sätitud, et kirjutaks õhtul päevamuljed üles.
Jõuame hilja koju, söögitegu, päeva viimase jalgpallimängu viimased minutid ja siis ärkamine diivanil kui kell on juba üks ja silmad poolkinni voodisse komberdamine 😛

Eilne hommik oli samasugune varajane (puhkuse kohta) – kell 8 oli uni kadunud ja sai vaikselt ringi kulgetud. Kujutate ette – puhkusehommik, pea sassis, öösärk seljas, taldrikud ja tassid laual. Ja siis kostis uksele kop-kop, uks kargas sekundi pärast lahti ja kolm inimest vahtisid üksteisele ehmatusega otsa. Tunkedes elektrik kargas kohe teisele poole ust tagasi 😛 Uksepraost kostis veel …sorry!
Nonii, kiirriietumine, kiirkamm, kiirkoristus ja uks uuesti lahti ja elektrik teisele katsele.

Loomulikult oligi nii, et vannitoa lambil oli vaja uut starterit. Noormees vahetas selle välja ja töö oli tehtud. Tänasime vastastikku ja siis kui ta läinud oli, imetlesime Lynxiga jupp aega oma tuledes säravat pesutuba. Päeval poes lõhnaküünlaid nuuskides ma siiski mõtlesin, et oleks armas olnud kui olekski pidanud kogu reisi jooksul küünlavalges duši all käima 🙂 Inimene ei ole kunagi millegagi 100% rahul!

Päeva veetsime Skansenis.
Seal on 101x käidud, aga alati on mõnus tagasi minna! Alati teen ma seal hunniku pilte, alati avastame sealt mingi uue nurgakese, alati saab näha kuidas keegi ennast paabulinnu hõike peale poolsurnuks ehmatab 🙂 Olete kuulnud isase paabulinnu kraaksatust? Võiks ju arvata, et nii kauni sulestikuga lind laseb noka vahelt välja üsna majesteetliku ja meloodilise heli. Aga see, mis sealt tuleb, kõlab umbes nii nagu karjuks 10 kiimas kassi üksteise peale ja vahele ruigaks tige siga. No ja kui ette kujutada, et jalutad rahulikult mööda õhtuse pargi teekesi, naudid linnulaulu ja ilusaid vaateid ja äkki kostab sinu pea kohalt selline viimsepäevahuige ja hakkab kostma jubedat plaginat, sest pika sabaga linnuke vahetab vana tamme otsas oksa, et oma potensiaalset pruuti paremini näha!
Siin kehtib lause, et kõik ei ole kuld, mis hiilgab ja isegi vanajumal võib mõne asjaga puusse panna..

Peale selle rööklinnu tundus kõigil teistel Skanseni asukatel olema uneaeg.
Kaisumõmmikud magasid sedamoodi:

Üks minu lemmikmaju Sknasenis on Vastveiti laohoone Norrast, Telemarkist. Maja on 14. sajandist ja üks vanimaid Skanseni ehitusi. Miks siin asub Norrast pärit hoone? Sest sel ajal kui Hr. Artur Hazelius Skanseni rajas (1891), olid Rootsi ja Norra veel ühe lipu all. Hiljem, kui tekkis kaks eraldi riiki, keskenduti ainult Rootsi ehitistele.

Öökullidel olid pojad. Mitte enam päris sulepallid ja mitte veel päris täiskasvanu sulestikuga, vaid natuke kitkutud ja imelikud 🙂 Tundusid teised ka kuidagi tusased. Tõelised teismelised 🙂

Tähelepanu käsitöörahvas, vaadake nüüd hoolega! Kohalikelt lammastelt saadud villast äsja kedratud lõng 🙂

Ma pildistasin vist jälle üles kõik Skanseni majad 😛 Tõenäoliselt oleks lihtsam ringi liikuda nii, et aparaat oleks kuidagi pähe kinnitatud ja peos oleks kaugjuhtimispäästik. Aga muidugi on see ka hea, et pidev aparaadi rippasendist silma ette tõstmine treenib mingil määral käelihaseid..

Lynx tegi minust ka pilti (täpset tõlget ei oska anda, aga see on midagi väga rohelist. Stockholm on nimelt Euroopa roheline pealinn 2010 ja siin üritatakse palju ära teha, et  elamine muutuks “rohelisemaks”):

Hommikul oli olnud kena ilm. Päike paistis, kraadiklaas väljas näitas 20 kraadi ja mina ei võtnud kaasa mingit paksemat riietuseset. Aga juba pool tundi peale meie majast väljumist keeras ilma tuksi. Ei sadanud, aga oli külm ja ebameeldiv sügisene tuul. Nii et vahelduva eduga lõdisedes ja siis jälle kohvikus soojas olles, see päev mul mööduski.
Kella kuuest pidi hakkama ühes Skanseni taluhoovis pillimäng ja kell seitse rahvatants.
Oleme igal aastal seda vaatamas käinud ja ei saanud ilma selgi aastal. Aga tõesti – hooaeg ei ole siin veel alanud, sest pillimängu vaatasime me neljakesi ja tantsimist nautis umbes 10 inimest. Mina vahtisin terve tantsu aja neid imelisi Rootsi rahvuslikke tikandeid! Alati kui ma neid näen, tekib meeletu isu ise kohe praegu tikkima hakata!

Te vaadake seda kotikest! Imearmas!

Keset tantsimist hakkas päikegi uuesti paistma ja ma sain hambaplagistamisse väikse pausi teha 🙂
Sedakorda otsustasime, et ei jää linna hilisõhtusele kontserdile, käisime läbi toidupoest, hankisime suure pundi sinikollaseid lilli oma tuba kaunistama ja maandusime koju just selleks ajaks, et näha telekast Brasiilia ja Põhja-Korea (2:1) mängu teist poolaega. Tore, et ka korealased ühe värava lõid! 🙂

Õhtul seadsime ennast koos reisibrožüüridega sisse, et vaadata, mida võiks järgmisel päeval teha. 3x võite arvata, mis juhtus voodi kõrval oleva lambiga kui Lynx selle sisse lülitas.. 😉

Advertisements

8 thoughts on “Päev nr. 4

  1. Vahva päev oli teil eile, mis sellest, et veidi külmavõitu. 😉 Aga selle eest jääb palju positiivseid mälestusi ja ka fotosid, nagu ma aru sain ;))
    Kas elektrikku- noormest on jällegi teile külla oodata? 😉

  2. Lausa hämmastav, kui seiklusterohke teie puhkus on.
    mis juhtus voodi kõrval oleva lambiga kui Lynx selle sisse lülitas.. 😉 – pakun, et elektripirn läks katki. Ma loodan, et midagi hullemat ei juhtunud.
    See karude pilt on hea. Nagu olekski kohe poseering toimunud. Ja need tikandid – ohh ja ahh, muud ei oska öeldagi.

  3. Täna olen ma üks osa Skanseni bioloogilisest mitmekesisusest – ütleb silt.

    Kena puhkuse jätku!

  4. Kas elektrikel oli taas asja teie tuppa? Nii ilusaid rahvarõivaid ma ei olegi varem näinud, kui Eesti omad muidugi välja arvata. Oma on ju ikka armsaim. Aga Sinu piltidel on need võõramaised tikandid nii hästi eksponeeritud.

  5. Tikandid ja rahvarõivad on super ! Ja sinu jutt ka, ootan igal hommikul põnevusega uut lugemist. Ära sa ühtegi päeva vahele jäta.
    Sinu andunud fänn :-))))))

  6. Imeline on neid reisikirjasid lugeda, lugedes tekib tunne nagu ise oleks seal. Väga kaunid pildid. Imelised tikandid. Ootan juba põnevusega järgmist seiklust 🙂

  7. Tänud, rosmariin, tõlke eest! Google tekitas sellest lausest väikse segaduse 😉
    Elektrikuga me siiski rohkem pole kohtunud. Üks lamp veel põleb ja pmst. on peale päevast ringikablutamist täiesti ükskõik, kas magamistoas on tuld või mitte, sest silmad kinni voodisse vajumine võib täiesti vabalt toimuda ka täielikus pimeduses 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s