Kummitused

Miks juhtub nii, et tihti jäävad kummitama lood ja laulud, mis hästi vastukarva on?
Ma käin juba mitu päeva ringi, peas kõmisemas Ljubice…Ljubice…Ljubice… Brrrrrrrrr :S

Eurovisioon ikka, jah 🙂
Kuigi Eestis ei julge keegi eriti kõva häälega mainida, et vaatab seda kontserti, siis mina seda teen. Mõnuga, kõik kolm õhtut. Mäletan, et kui finaal kord Kreekas oli, siis sai laud kaetud kreekapäraste toitudega ja õhtu oli üsnagi “kreeka” 🙂

Ma ei usu, et midagi, mida tehakse möödaminnes, võiks õnnestuda. Kui ma hakkan midagi kuduma või tikkima, pean ma seda tööd armastama. Ma ei saa sellesse suhtuda kui kergesse kõrvalpõikesse, mis muude asjade seas ka ära teha tuleb. No umbes nagu nõudepesumasina ööseks käima lükkamine. Avad klapi, pistad tableti sisse, lükkad klapi kinni tagasi. Peseb. Ma ei pea seal ees pikka mõttepausi, juureldes, kumma käega ma klapi avan või mispidi see tablett sinna karbikesse läheb.
Kui ma võtan ette uue tikkimise (eile just võtsin), siis planeerin ma kangast, joonistan lõike, sobitan mustri. Sobitan teise mustri. Kolmanda. Joonistan mustri kangale. Parandan. Joonistan veel, sobitan lõngu. Enne uurin netist asja kohta, mida ma selle tikandiga kaunistama tahan hakata. Et kas muster ikka sobib. Ja kui ei sobi, alustan otsast peale.

Aga..
Fuhh, jälle pean tikkima hakkama, kangas, plärts muster peale, siuh-säuh nõelaga, traageldus asja külge, asi tellijani – uuups! Tahtsite suurt villast ja kirjut moonidega tekki? Mis siis? Vaadake kui ilusa valge tikandi ma sellele helesinisele siiditükile tikkisin! Üüberarmas ju! Mis siis et ei sobi ja soe ei ole? Harjute ära! Mulle meeldib! Ko-hu-ta-vaaalt!

Issand, te ei mõista mind üldse..
Oooohh..

****************************************************

Rohkem meie valimiskunsti ja valimisi ei kommenteeri…

****************************************************

Räägin hoopis oma lemmikutest 🙂
Nagu ikka – saba lõpuosast. No on selline muusikamaitse, mis teha.
Minu jaoks peab esimesel kuulamisel tekkima äratundmine. Miski peab jääma kõrvu helisema. Kui selleks on vaja mitut kuulamiskorda, ei ole asi õige.
Igalt kontserdilt on jäänud lugusid, mis kuuluvad minu igapäevamuusika hulka. Igalt kontserdilt on jäänud ka neid lugusid, mis häirivalt valel ajal ja vales kohas pähe kargavad ja seal ketrama hakkavad..

Ljubice..Ljubice..Ljubice..

Kuidas rootslased, tohutud Eurovisiooni fännid, sedakorda nii puuse panid? Neil on enamusel kordadel olnud väga head ja rootsilikud lood, aga seekord.. Miskipärast lausid sel korral mitmed esinejad nii, nagu eelmisel aastal Webberi loos – This is my time! Ja lauljanna oli lavast ja rahvast ehmatanud ja joovastuses üheaegselt.
Igal juhul on mul hea meel, et ma sel ajal Rootsis ei olnud kui Anna finaalist välja jäi.

Aga nüüd lõpuks ikka lemmikud 🙂
Ilma edetabelita:
Hispaania

Läti

Norra

Iirimaa

Kuigi sel aastal ei olnud kohal suurimat Eurohurmurit (nagu Olav Osolin eelmisel aastal ütles), Sakist Kreekast, oli selgi korral oma komöödia täiesti olemas, leedukad 🙂

Näeme, mis saab järgmisel aastal.
Kas lähme jälle korvpalluritega jalgpalli MM-le või tekib helge hetk!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s