Kaladest…

Praeguseks ei ole enam ühelegi eestlasele uudis, et Pärnu Vallikraavis hulbivad kõhud ülespidi sajad tuhanded kalad.

Tulime eile tööle ja nagu ikka viimasel ajal – pilk Vallikääru ehitustöödele. Ja siis nägime, et vesi on valge! Aiad on aga ees ja lähedale minna ei saa, seega mõtlesime jupikese, mis see olla võib. Kuni koitis – surnud kalade kiht! See vaade oli KOHUTAV! (Pilt Ants Liigus)

Mis juhtus?
Kui Vallikraavi ääri toestama hakati, oli kraavil jää peal. Meestel vedas meeletult, sest nad said oma suurte vaiarammimismasinatega kraavijääl olla ja tööd teha. Talv oli pikk ja jääd jagus kauaks.
Siis tuli kevad, jää sulas, vesi tõusis ja tekkis vajadus vett kraavist vähemaks pumbata. Seda tehti. Suudme ette, kust toimus veevahetus ja kalade liikumine Pärnu jõkke ja lahte, ehitati tamm (st. raiuti ette raudvaiad).

Kujutage nüüd ette, et teid on ruumis 1000. Seal on just nii palju ruumi, et igaühele jagub umbes 1x1m pinda. Ruumil on madal lagi, sealt on osa õhku välja imetud ja ruum on suletud. Siis lisandub igale inimesele 1-2-3 last. Ühel hetkel on teid selles ruumis iga 1×1 meetri kohta 2 või enam inimest. Tuletan meelde, et õhku juurde ei tule. Hakkab tekkima hapnikupuudus.
Siis saabuvad kuumad ilmad. Ruumil on suured aknad, nii et seal läheb väga palavaks.
Ruumi on vähe, värsket õhku ei lisandu, kuumus.

Karm võrdlus?
Jah, aga selline see seis Pärnu Vallikäärus oligi.

Ma ei oleks iialgi arvanud, et Vallikraavis on nii palju kalu! Hämmastav! Kogu aeg vaatasin õngedega mehi ja mõtlesin, et mis nad seal küll istuvad, kas saavad päeva jooksul ka ühe kalakese kätte või mitte. Ja nüüd siis nägime, milline kalahulk selles pisikeses paigas elutses! Kalamehed rääkisid, et olevat olnud kalade kudemiskoht.
Hämmastav on see, et inimesed, kes tegelikult ju teadsid, kui palju kalu Vallikraavis elutses, ei mõelnud selle peale, mis nende kaladega juhtuda võib!
Nagu Pärnu omamoodi merebioloog Jüri Tenson. Kes aastaid tagasi leidis viga saanud kopra ja lasi selle Vallikraavi elama, kus too pere lõi ja siis kogu kambaga kraaviääre puudest pliiatseid voolis. Iga hommikul tööle minnes vaatasin, mitu puud sel ööel langenud oli.

Nüüd väitis Hr. Tenson, et tegu on tormiga veeklaasis. Paar tonni viidikaid on pigem emotsionaalne kahju kui kahju kalade populatsioonile. Küllap jah, aga mulle käib hirmsasti pinda, kuidas inimene pidevalt looduse kroonina käituda üritab! Et ok, keerasid 2 tonni viidikaid kõhud ülespidi. Sorri. Juhtus nii. Kraabime vee pealt laibad kokku ja elame edasi.
Unustame kogu loo.
Ja kui edaspidi mõni kalameesVallikraavist  ilma loata kilo kala püüab, vääname trahvi kaela!
PS: Idee – trahvi suurust võiks ju tõsta, siis saaks praeguse tonnide surnud kalade äraveo kulud tasa!
:S

Advertisements

One thought on “Kaladest…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s