Mul on bemmil uued kummid..

.. ehk minu kummikud said eelmisel nädalal oma ristsed.

Kevad on siiski saabunud ja meie koduteel on mitmeid jõgesid, saari, järvi ja ojakesi. Isiklikud kaks paati vedasid mind kenasti neist läbi, nii et nüüd käingi kuu aega vähemalt kummikutega.


Täna hommikul oli liikumine kergelt problemaatiline, sest öine külm ei olnud veel päikesekiirte poolt ära aetud ja nii ma liikusin hambaarsti poole libe-libe-libe-säuhhhhhh! Viimane jäi õnneks siiski tulemata 😀

Hambaarsti juures oli täna viimane käimine. Johhaidii! Jaanuarist alates on üle nädala/paari/kolme seal käia saanud ja nüüd on siis viimane kihv ka üle lihvitud, põsk veel paks ja keelde hammustan veel pool päeva, sest mul puudub hetkel selle ihuliikme suhtes kontroll.
Ma tean, et hambaarsti kabinetis on laes 1 suitsuandur, 4 ribidega lampi, mis igaüks on kinnitatud kahest kohast ümmarguse jullaga ja akna ees oleval rulool on 16 ribi. Arstikabinettide lagedes võiks olla midagi huvitavat. Lugemist, vaatamist. Kasvõi peegel, et näeks, mis tehakse. Pagana loll on arsti või õde vahtida! Siis otsidki silmadega punkte, millele konsetreeruda.
Hambaarsti lambi peale on kirjutatud “Delight” 😉

Pärnu Hambapolikliinikus on ka üks uus ja huvitav agregaat – sinise sussi jalgapanemise automaat!
Tegelikult ka.
Näeb välja nagu salvrätikarp. Selline piklik, pealt avaga, kuhu oma koiva sisse vajutad ja automaat lööb klõpsaki! sussi jala ümber. Üsna ehmatav kogemus 😛 Minu tagahamba puurimise ajal rääkis õde arstile kuidas inimesed on hakanud sealt käega sussi urgitsema ja see mehhanism on läraki! nende käe ära sussistanud 😛
Küsimus: kuidas naerda kui arst, õde, lihvketas ja mingi lurisev kolb sul suus on?

Hambaarsti saaga lõpetuseks mõtlesin ennast premeerida. Kuidas mina ennast vajadusel premeerin? Ma lähen raamatupoodi ja ostan sealt midagi head!
Pidasin teepeal aru, et mis see küll olla võiks. Mul ei ole veel üht kindaraamatut. Mõne Petronede kirjastuse raamatu võiks ka osta, “Minu Kanada” on mul puudu, mõni veel. Siis jõudsin raamatupoe akna taha ja mis ma näen!!!
Dan Browni “Kadunud Sümbol” on eesti keelde tõlgitud!
Suurepärane 🙂
Loomulikult sai sellest mu preemiaraamat ja ma loodan nii väga, et see raamat on sama põnev kui “Inglid ja Deemonid” oli!
Meie ülemise korruse veranda on on juba veidi soojemaks muutunud, nii et nüüd muutuvad minu teleka-ees-kudumise õhtud ehk verandal-lösus-lugemise õhtuteks. (Lösu on bambusest “kauss”, kuhu on hea ära kaduda ja elu nautida).

Tänase tööpäeva ülesanne on kohtuda mõne kliendiga (neid napib alates sügisest) ja kirjutada ära 13 munapühakaarti Soome, Hollandisse, USA-sse, Horvaatiasse. Postcrossing on selle nimi 🙂

Päike särab!
Hambaarsti juurde pole vaja enam minna!
Raadios öeldi just, et nädala lõpus lubatakse juba 14 soojakraadi!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s